Tunnustused keelekümblusprogrammi tasandil

Keelekümblusõpetaja

Keelekümblusõpetaja preemia annab Keelekümblusprogrammi Lastevanemate Liit õpetajale, kes on „kõige parem, kõige arukam, kõige lahkem ja nõudlikum, kõige õiglasem, lõbusam ja vastutulelikum". Kandidaate võivad esitada õpilased, lapsevanemad ning kolleegid. Taotluste puhul on oluline osa laste lugudel oma õpetajast.

Keelekümblusõpetaja 2006 – Erika Kalmus, Kohtla-Järve Ühisgümnaasium
Keelekümblusõpetaja 2007 – Erika Ulla, Haapsalu Nikolai Kool
Keelekümblusõpetaja 2008 – Hedi Minlibajeva, Tallinna Vindi Lasteaed
Keelekümblusõpetaja 2010 – Külliki Vergis-Tali, Kohtla-Järve Lasteaed Rukkilill
Lasteaia rühmaõpetaja 2012 - Ilme Kriisk, Sillamäe Pääsupesa Lasteaed

Keelekümblust toetav õppekeskkond 2011 – Narva Lasteaed Pääsuke; Kohtla-Järve Lasteaed Punamütsike

Keelekümblusprogrammi sõbrad

Keelekümblusprogrammi sõbra aunimetus antakse keelekümblusprogrammi koordineerijate iga-aastase austusavalduse ja erilise tunnustusena keelekümblusprogrammi arengu otsustava mõjutamise eest kõnesoleval aastal või varasemate aastate jooksul.                                                                                                                                                                                                                                         2005
Mait Klaassen, endine haridusminister, praegu Riigikogu liige – algatas eeltöö keelekümblusprogrammi rakendamise suuna kindlaksmääramiseks
Georg Aher, HTMi endine kantsler, praegu koolitus- ja nõustamiskeskuse Hared juhatuse liige – keelekümblusprogrammi kavandamise töörühma liige
Tõnis Lukas, endine haridusminister, praegu haridus- ja teadusminister – avas keelekümbluskeskuse ning toetas programmi laienemist
Toivo Maimets, endine haridusminister, praegu Tartu Ülikooli eetikakeskuse abijuhataja – aitas luua programmi strateegilist plaani
Peep Ratas, HTMi endine kantsler, praegu Tallinna Ülikooli teadusnõunik – kirjutas Eesti poolt alla Eesti-Kanada keelekümbluse koostöölepingule
Katrin Saks, endine rahvastikuminister, praegu Euroopa Parlamendi liige – riikliku integratsiooniprogrammi (2004–2007) koostamise algataja ning eestvedaja
Eldar Efendijev, endine rahvastikuminister, praegu Riigikogu liige – toetas Narva kakskeelse õppe komisjoni loomist
Mati Luik, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja – oli keelekümblusprogrammi igakülgne toetaja, algatas lasteaedade programmi (aunimetus on antud postuumselt)
2006

Indrek Raudne, endine Riigikogu liige, praegu OÜ Integer Invest juhataja – Keelekümblusprogrammi Lastevanemate Liidu algataja ning üks eestvedajaid
2007
Õie Vahar – oma teadmiste, oskuste ja eeskujuga on inspireerinud kõiki keelekümblejaid ning osalenud kõigis keelekümblusega seotud tegevustes
2008
Marina Asari – keelekümblusidee Eestis juurdumise eestvõitleja 1990. aastate keskpaigast siiamaani sihipäraselt, sammhaaval ja toestavalt. Ei ole vastutusest lahti öelnud ning on nõu ja jõuga ikka kohal
Robert McConnell – keelekümblususu, keelekümbluslootuse ja keelekümblusarmastuse ehe näide, nii Eesti keelekümblejate kui ka meie Kanada toetajate-õpetajate julgustaja ning innustaja
Lynda Boyton, Olga Little – pühendumuse võrdkujud, tegid ära mahuka töö, et nädalase koolituse materjalid vastaksid Eesti õppekavale ja seonduksid olemasolevate õppematerjalidega; programmi esimesed sammud on julgus ja eduelamused tänu neile
Epp Rebane – keelekümblusprogrammi kaasamõtleja, tähtsustades Eesti haridust kui tervikut ning selle edasist arengut
2009
Natalja Soboleva – Keelekümblusprogrammi Lastevanemate Liidu liige, lastevanemate häälekandja käigushoidja
Raivo Juurak – keelekümblusõppe vooruste esiletooja, programmi väsimatu propageerija, eriti Eesti haridusfoorumi listis
Vahur Laiapea – keelekümblusõppe nähtavaks ja mõistetavaks tegija filmikeeles
Koidu Tani-Jürisoo, Ene Kulasalu – kümblusprogrammi ja kümblusõpetaja missiooni ning eneseusalduse jõustajad
2010
Katri Raik, Ene Kulderknup – keelekümblusideede edasikandjad õpetajakoolituses ja metoodilistes materjalides
2011
Eha Karus, Natalja Lapikova, Tiina Kasemaa – keelekümblusprogrammi tugisambad kohalikust omavalitsusest
2012
Irene Käosaar, Peeter Mehisto, Kai Võlli – keelekümblusprogrammi eestvedajad alates selle alguspäevadest                     
2013
Maie Soll, Maie Jürgens - alati kohal, kui keelekümblejail tuge tarvis                                                                                                                                                         2014                                                                                                                                                                                                                                                        Anu Parts, Anne Klooren - keelekümblusmõtte kandjad                                                                                                                                                                         2015                                                                                                                                                                                                                                              Ajaleht "Õpetajate Leht" - Keelekümblustemaatika kajastamine, päevakajalisena hoidmine ja programmi toetav meediakajastus

Keelekümblusprogrammi KVALITEEDIAUHIND

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium - Keelekümblusasutus 2012 
Tallinna Pae Gümnaasium - Keelekümblusasutus 2012
Tallinna Vindi Lasteaed - Keelekümblusasutus 2012  
Kohtla-Järve lasteaed Kirju-Mirju - Keelekümblusasutus 2013 eestvedamise ja juhtimise valdkonnas  
Narva Lasteaed Päikene - Keelekümblusasutus 2013 ressursside juhtimise valdkonnas
Tartu Lasteaed Kelluke - Keelekümblusasutus 2013 eestvedamise ja juhtimise valdkonnas 
Tapa Vene Gümnaasium - Keelekümblusasutus 2013 personalijuhtimise valdkonnas  
Kohtla-Järve Maleva Põhikool - Keelekümblusasutus 2013 õpetuse ja kasvatuse valdkonnas
Narva Vanalinna Riigikool - Keelekümblusasutus 2013 valdkonnas koostöö huvirühmadega                                                                                                                                                                                                                               Tartu Annelinna Gümnaasium - Keelekümblusasutus 2014
Tallinna Läänemere Gümnaasium - Keelekümblusasutus 2014 õpetuse ja kasvatuse valdkonnas                                                                                                                                                        
Kohtla-Järve Lasteaed Rukkilill  - Keelekümblusasutus 2015
Maardu Gümnaasium  - Keelekümblusasutus 2015
Vaivara Lasteaed - Keelekümblusasutus 2015 valdkonnas koostöö huvirühmadega
Sillamäe Lasteaed Pääsupesa – Keelekümblusasutus 2016
Tartu Aleksander Puškini Kool – Keelekümblusasutus 2016
Valga Lasteaed Pääsuke – Keelekümblusasutus 2016 personalijuhtimise valdkonnas
Valga Priimetsa Kool – Keelekümblusasutus 2016 personalijuhtimise valdkonnas
Tartu Lasteaed Mõmmik – Keelekümblusasutus 2016 õpetuse ja kasvatuse valdkonnas

 

Keelekümblusprogrammi TÄNUKIRI

Jõhvi Vene Gümnaasium - Heade keelekümblustavade tutvustamise ja partnerlust tähtsustava meeskonna loomise eest                                                                                                                                                               
Tallinna Kunstigümnaasium - Kümblusõpetajate koostöise meeskonna kujundamise ja eestvedamise eest keelekümbluse heade tavade rakendamisel

Euroopa keeleõppe tunnuskiri

Euroopa keeleõppe tunnuskiri toetab ja tunnustab keeleõppe uuenduslikkust, sh erinevate tehnoloogiate ja tehnikate kasutamist ning hea praktika levitamist. Euroopa tunnuskirja peamine eesmärk on tunnustada ja levitada keeleuuenduslikke algatusi ning nüüdisajastada ja parandada keeleõppe kvaliteeti kogu Euroopas. Tunnuskirjaga autasustatakse kõige uuenduslikumaid projekte ning algatusi.

Euroopa keeleõppe tunnuskiri 2005

Keelekümblusprogramm ning varase keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaiad ja koolid – keeleõppe kvaliteedi ja ulatusliku mõju saavutamise eest ühiskonnas, varajase keeleõppe (lasteaias ja esimeses kooliastmes) propageerimise ning vahendite rakendatavuse eest

Edinburgi hertsogi Inglise Keele Raamatuauhind, Inglise Keelt Kõnelejate Liidu (ESU) auhind

Edinburgi hertsogi Inglise Keele Raamatuauhind asutati 1970. aastail, et tunnustada eelneval aastal trükitud raamatuid, mis aitavad kõige enam kaasa inglise keelest arusaamisele.

Raamatuauhind 2008

Peeter Mehisto, David Marsh, María Jesứs Frigols „Uncovering CLIL“ (raamat, milles esitletakse ka Eesti keelekümblusprogrammi kogemusi ja materjale) – tunnustatakse raamatus esitatud ideede tähtsust, esituse originaalsust, entusiastlikkust ning selgust. Raamat on “innovatiivne oma positiivse ja selge lähenemise poolest lõimitud aine- ja keeleõppega seotud müütide kummutamisele, teeb selle õppeviisi mõistetavaks ja järgimisväärseks“.

1.       Tunnustused Eesti tasandil

Sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu hariduspreemia

Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu on Vabariigi Presidendi eestvõttel 1993. aastal algatatud sihtasutus, mis annab välja Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumise preemiat, Toomas Lumani asutatud ja rahastatud noore teadlase preemiat ning noore kultuuritegelase preemiat, samuti Hansapanga rahastatud hariduspreemiaid.

Hariduspreemia võib määrata kõigil õpitasandeil haridusalaga seotud inimestele, kes on saavutanud väljapaistvaid tulemusi Eesti hariduselus õpetajana, õppejõuna, haridusasutuse juhina või töötajana haridusasutuses, õpikute ja metoodiliste materjalide koostajana, praktiliste haridusuuenduste algatajana ja ellurakendajana ning haridusametnikuna hariduspoliitikat välja töötades.

2004. aasta preemia pälvisid Irene Käosaar ja Peeter Mehisto, eduka keelekümblusprogrammi juhid ning uue keeleõppemetoodika juurutajad Eestis.

Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks.

2014. aastal pälvis Valgetähe IV klassi teenemärgi Valeri Novikov – keelekümblusprogrammi edendajana.

Preemia Heino Liimetsa nimelisel kasvatusteaduslike tööde riiklikul konkursil

Kasvatusteaduslike tööde konkursi eesmärgid on väärtustada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust kasvatusteaduslike uurimistööde tegijaile. Konkurss toimus esimest korda 1990. aastal. Preemiat saab taotleda kuues valdkonnas:

1) eesti keeles publitseeritud teadustöö;

2) võõrkeeles publitseeritud teadustöö/-artikkel;

3) publitseeritud/aprobeeritud doktoritöö (Heino Liimetsa nimeline preemia);

4) magistritöö;

5) populaarteaduslik töö;

6) didaktilis-rakenduslik töö

7) õpikud (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat).

2009. aasta preemia didaktilis-rakenduslike tööde kategoorias sai Peeter Mehisto koos Hiie Asseri ja Kai Võlliga raamatu „Lõimitud aine- ja keeleõpe“ ning selle ingliskeelse algversiooni „Uncovering CLIL: Content and Language Integrated Learning in Bilingual and Multilingual“ eest.

2012. aasta preemia õpikute kategoorias said Maia Muldma, Urve Aja ning Maire Kebbinau raamatu „Õppimine ja õpetamine mitmekultuurilises õpikeskkonnas“ eest.

Haridus- ja teadusministeeriumi tänukiri on ministeeriumi autasu, millega tunnustatakse inimese, asutuse või organisatsiooni tegevust hariduse, teaduse, noortetöö või keele valdkonnas, riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses tähtsate või suuremahuliste ülesannete eduka täitmise eest.

Haridus- ja teadusministeeriumi 2012. aasta tänukiri Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed keelekümblusprogrammi koordinaatoritele programmi arendamise ja juurutamise ning selle kogemuste jagamise eest eestikeelse aineõppe rakendamisel Eestis (sh õpetajakoolituse ja metoodilise nõustamissüsteemi arendamise kaudu).

Johannes Käisi nimeline preemia (asutatud detsembris 1985) määrab Johannes Käisi Seltsi esildiste alusel Peri POÜ kord aastas 25. detsembril ühele pedagoogile Põlva maakonnast ja  ühele pedagoogile Eesti Vabariigist. Johannes Käisi nimeline preemia määratakse pedagoogile, kes väärib tunnustust oma praktilise tegevusega, on silma paistnud Johannes Käisi pedagoogilise pärandi või teiste kooliuuenduslike ideede rakendamise ja propageerimisega või oma töökogemuste tutvustamisega, on ühiskondlikult aktiivne.

2013. aastal pälvis Johannes Käisi nimelise preemia Tallinna Vindi lasteaia keelekümblusõpetaja Heddi Minlibajeva.

2.      Tunnustused keelekümblusprogrammi tasandil

Keelekümblusõpetaja

Keelekümblusõpetaja preemia annab Keelekümblusprogrammi Lastevanemate Liit õpetajale, kes on „kõige parem, kõige arukam, kõige lahkem ja nõudlikum, kõige õiglasem, lõbusam ja vastutulelikum”. Kandidaate võivad esitada õpilased, lapsevanemad ning kolleegid. Taotluste puhul on oluline osa laste lugudel oma õpetajast.

Keelekümblusõpetaja 2006 – Erika Kalmus, Kohtla-Järve Ühisgümnaasium

Keelekümblusõpetaja 2007 – Erika Ulla, Haapsalu Nikolai Kool

Keelekümblusõpetaja 2008 – Hedi Minlibajeva, Tallinna Vindi Lasteaed

Keelekümblusõpetaja 2010 – Külliki Vergis-Tali, Kohtla-Järve Lasteaed Rukkilill

Lasteaia rühmaõpetaja 2012 - Ilme Kriisk, Sillamäe Pääsupesa Lasteaed

Keelekümblust toetav õppekeskkond 2011 – Narva Lasteaed Pääsuke; Kohtla-Järve Lasteaed Punamütsike

Keelekümblusprogrammi sõbrad

Keelekümblusprogrammi sõbra aunimetus antakse keelekümblusprogrammi koordineerijate iga-aastase austusavalduse ja erilise tunnustusena keelekümblusprogrammi arengu otsustava mõjutamise eest kõnesoleval aastal või varasemate aastate jooksul.

2005

Mait Klaassen, endine haridusminister, praegu Riigikogu liige – algatas eeltöö keelekümblusprogrammi rakendamise suuna kindlaksmääramiseks

Georg Aher, HTMi endine kantsler, praegu koolitus- ja nõustamiskeskuse Hared juhatuse liige – keelekümblusprogrammi kavandamise töörühma liige

Tõnis Lukas, endine haridusminister, praegu haridus- ja teadusminister – avas keelekümbluskeskuse ning toetas programmi laienemist

Toivo Maimets, endine haridusminister, praegu Tartu Ülikooli eetikakeskuse abijuhataja – aitas luua programmi strateegilist plaani

Peep Ratas, HTMi endine kantsler, praegu Tallinna Ülikooli teadusnõunik – kirjutas Eesti poolt alla Eesti-Kanada keelekümbluse koostöölepingule

Katrin Saks, endine rahvastikuminister, praegu Euroopa Parlamendi liige – riikliku integratsiooniprogrammi (2004–2007) koostamise algataja ning eestvedaja

Eldar Efendijev, endine rahvastikuminister, praegu Riigikogu liige – toetas Narva kakskeelse õppe komisjoni loomist

Mati Luik, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja – oli keelekümblusprogrammi igakülgne toetaja, algatas lasteaedade programmi (aunimetus on antud postuumselt)

2006

Indrek Raudne, endine Riigikogu liige, praegu OÜ Integer Invest juhataja – Keelekümblusprogrammi Lastevanemate Liidu algataja ning üks eestvedajaid

2007

Õie Vahar – oma teadmiste, oskuste ja eeskujuga on inspireerinud kõiki keelekümblejaid ning osalenud kõigis keelekümblusega seotud tegevustes

2008

Marina Asari – keelekümblusidee Eestis juurdumise eestvõitleja 1990. aastate keskpaigast siiamaani sihipäraselt, sammhaaval ja toestavalt. Ei ole vastutusest lahti öelnud ning on nõu ja jõuga ikka kohal

Robert McConnell – keelekümblususu, keelekümbluslootuse ja keelekümblusarmastuse ehe näide, nii Eesti keelekümblejate kui ka meie Kanada toetajate-õpetajate julgustaja ning innustaja

Lynda Boyton, Olga Little – pühendumuse võrdkujud, tegid ära mahuka töö, et nädalase koolituse materjalid vastaksid Eesti õppekavale ja seonduksid olemasolevate õppematerjalidega; programmi esimesed sammud on julgus ja eduelamused tänu neile

Epp Rebane – keelekümblusprogrammi kaasamõtleja, tähtsustades Eesti haridust kui tervikut ning selle edasist arengut

2009

Natalja Soboleva – Keelekümblusprogrammi Lastevanemate Liidu liige, lastevanemate häälekandja käigushoidja

Raivo Juurak – keelekümblusõppe vooruste esiletooja, programmi väsimatu propageerija, eriti Eesti haridusfoorumi listis

Vahur Laiapea – keelekümblusõppe nähtavaks ja mõistetavaks tegija filmikeeles

Koidu Tani-Jürisoo, Ene Kulasalu – kümblusprogrammi ja kümblusõpetaja missiooni ning eneseusalduse jõustajad

2010 

Katri Raik, Ene Kulderknup – keelekümblusideede edasikandjad õpetajakoolituses ja metoodilistes materjalides

2011

Eha Karus, Natalja Lapikova, Tiina Kasemaa – keelekümblusprogrammi tugisambad kohalikust omavalitsusest

2012

Irene Käosaar, Peeter Mehisto, Kai Võlli – keelekümblusprogrammi eestvedajad alates selle alguspäevadest

2013

Maie Soll, Maie Jürgens - alati kohal, kui keelekümblejail tuge tarvis

2014