2.-3. novembrini Tartus, Dorpat konverentsikeskuses (Tartu, Keevise 6) toimuv keelekümblusprogrammi aastakonverents „Õppija areng ja õppimise käsitus“ keskendub õppijale mitmekeelses õppekeskkonnas.

Kahel konverentsipäeval tutvustatakse keelekümblusprogrammi aasta teemaga seotud arengusuundi ja tegevuskogemusi. Teadvustatakse avalikkusele ja tunnustatakse Eesti keelekümblusprogrammiga seotud inimesi ja asutusi.

Konverentsi päevakorras on neli plenaarsessiooni ja viis töötuba. Töötubades osalejad saavad kuulda-näha ja ka läbi teha seda, mida lasteaias/koolis riikliku õppekava alusel õpetatakse. Konverentsi tunnustustunnis antakse kätte keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinnad, virtuaalne autahvel tutvustab tublisid õpetajaid.

Konverentsi auditooriumiks on keelekümblusprogrammiga liitunud koolide ja lasteaedade juhid ja õpetajad, haridustöötajad, keelekümblusprogrammi head partnerid ning ülikoolide esindajad.

Konverentsi päevakava kohta saab infot aadressil http://keelekumblus.publicon.ee/programm/

Konverentsi videoülekannet on võimalik jälgida 2. novembril alates kella 11.00st aadressil http://keelekumblus.publicon.ee/avaleht/

Keelekümbluskonverents toimub 17. korda. Konverentside korraldamine sai alguse 2001. aastal sooviga luua ettekannete ja aruteluga alus keelekümblusvõrgustiku liikmete meie-tunde kujunemisele, jagada keelekümblusprogrammi edulugusid ja rahvusvahelisi kogemusi, tutvustada programmi uuringute tulemusi ja tugevdada võrgustikku. Aastakonverentsil vaadatakse tagasi tehtule ja seatakse uusi sihte.

Konverentsi peakorraldaja on sihtasutus Innove. Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.


Mai alguses kirjutasid Sihtasutus Innove, Gruusia Haridus- ja Teadusministeerium ja UNICEF Gruusia alla ühistöö memorandumile, mille alusel toetab Eesti järgmised kolm aastat Gruusiat üldhariduse reformimisel.

See on jätk eelmise kolme aasta koostööle, mille tulemusel muutis Gruusia Eesti kogemustele ja ekspertidele toetudes üldhariduse riiklikku õppekava ja alustas õpetajakoolituse ümberkujundamist kaheksas riiklikus ülikoolis. Järgmisel kolmel aastal aitab Eesti Gruusial rakendada uut õppekava väljavalitud pilootkoolides. Tähelepanu on koolijuhtide toetamisel koolikultuuri muutmiseks ja õpetajakoolitusel, et mitmekesistada õpetamise metoodikat ja laiendada digitaalsete vahendite kasutamist. Eesti ja Gruusia ekspertide koostöös luuakse õppematerjalid, mis aitavad õppekava põhimõtteid edukamalt rakendada.

Õppekava- ja metoodikakeskuse juhatajale Natalja Mjalitsinale teeb koostöö jätkumine rõõmu: “Mul on väga hea meel, et saame olla osalised Gruusia õppekavade nüüdisajastamisel ja selle rakendamise toetamisel. See on vastastikuse rikastamise tõeline näide: me jagame jaõpime ja õpime midagi koos tehes. Pilootkoolide hulgas on ka keelekümbluskoolid. Keelekümbluse valdkonna koostööni jõuame järgmisel aastal, kui hakkame arutame keelekümblusmetoodika rakendamise võimalusi Gruusia lasteaedades. Ikka selle nimel, et nii Eestis kui ka Gruusias oleks lastel avaramad võimalused edasistes õpingutes ja tööturul, et väärtustataks oma etnilist identiteeti ja emakeelt, et keeled aitaksid meie maailmu muuta avaramaks ja sõbralikumaks.”

Mai keskel külastasid Eestit 15 Gruusia pilootkooli direktorit ja 2 haridus-ja teadusministeeriumi esindajat. Tutvuti Eesti partnerkoolidega: Merivälja Põhikool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Tallinna Pae Gümnaasium ja Tallinna Kunstigümnaasium. Maikuu lõpus on projekti raames koolitajatena Natalja Mjalitsina ja Einar Vära, Gruusia ekspertidel aitavad pilootkoolide valmidust uue õppekava rakendamiseks hinnata Tatjana Baum-Valgma ja Kai Võlli.

Projekti tegevusi rahastab Eesti Välisministeerium ja see on hea näide pikaajalisest haridusalasest koostööst Eesti, Gruusia ja UNICEFi vahel.

 

Avatud on võimalus täiendada ja arendada ennast koolitajana – tule sisekoolitajate akadeemiasse.

Sisekoolitaja on õppeasutuse juht või õpetaja, kes on valmis oma teadmisi kolleegide ning teiste haridusvaldkonna töötajatega jagama. Sisekoolitajaks saamise eelduseks on eksperdi tasemel teadmised ja kogemused konkreetsest teemast/valdkonnast või soov eksperdi tasemele end arendada.

31. märtsini saab esitada oma kandideerimissoovi SA Innovele. Kandideerida on võimalik baas- ja kesktaseme väljaõppesse või ka meistriklassi.

Lähemalt loe SIIT.



Avatud on võimalus täiendada ja arendada ennast koolitajana – tule sisekoolitajate akadeemiasse.

Sisekoolitaja on õppeasutuse juht või õpetaja, kes on valmis oma teadmisi kolleegide ning teiste haridusvaldkonna töötajatega jagama. Sisekoolitajaks saamise eelduseks on eksperdi tasemel teadmised ja kogemused konkreetsest teemast/valdkonnast või soov eksperdi tasemele end arendada.

31. märtsini saab esitada oma kandideerimissoovi SA Innovele. Kandideerida on võimalik baas- ja kesktaseme väljaõppesse või ka meistriklassi.

Lähemalt loe SIIT.

LAK-õppe kuu kohta saab lugeda http://lak-oppe-kuu.weebly.com/
Kutsume haridusasutusi LAK-õppe kuul läbi viima ja külastama lõimimispõhimõtteid ja õpetajate koostööd tutvustavaid üleriigilisi sündmusi ja piirkondlikke üritusi, avatud uste päevi, näitusi, seminare või koolitusi.

LAK-õppes võivad sihtkeelteks (tegevuste kaudu õpitavateks keelteks) olla lisaks harjumuspärasele eesti keelele saksa keel, inglise keel, prantsuse keel, soome keel, jaapani keel, võru keel... 

LAK-õppe kuu sündmustega soovime tõsta nii pedagoogide, ametnike kui ka õpilaste ja lastevanemate teadlikkust aine- ja keeleõppe lõimimise erinevatest ja rikastavatest võimalustest. Mitmesuguste ettevõtmiste vahendusel süvenetakse LAK-õppe olemusse ja räägitakse Eesti kogemusest üleilmsel tausta.

LAK-õppe kuu sündmuste kalender külastajale ja korraldajale leiate SIIT.

Alates aastast 2010 on keelekümblusprogrammi algatusel aprillikuus keskendatud tähelepanu lõimitud aine- ja keeleõppele, et seda õppeviisi tutvustada ja väärtustada. Programmi üleriigiliste eestvedajate korraldatud nädalasündmustik kasvas kiiresti üleriigiliseks ettevõtmiseks. Oma uksed avasid keelekümbluslasteaiad ja koolid, kõrgkoolidest liitus oma õppejõududega TÜ Narva Kolledž. 2012. aastal tähtsustati dr Martin Ehala ettekande vahendusel aine- ja keeleõppe lõimimist õppes sõltumata sellest, kas tegemist on emakeeles või muus keeles õppimisega. 2016. aastast laienes tegijate ring kutseõppeasutustega. 

Innove keelekümbluskeskus kuulutab välja taotluste vastuvõtu liitumiseks keelekümblusprogrammiga. Taotlusi võetakse vastu 31. märtsini 2017.



Eesti keelekümblusprogramm ja erinevad keelekümbluse mudelid

Keelekümblus on mitmekeelsuse kujunemist toetav õppevorm, kus keeleõpe toimub nii keele- kui ka ainetundides, keskendutakse keelele, ainele ja õppimisoskustele, rakendades häid õpetamistavasid. Keelekümblusprogammi rakendatakse riiklike õppekavade alusel. Keelekümblusprogrammiga liitumine on vabatahtlik.

Eestis rakendatakse programmi enamasti vene õppekeelega lasteaedades ja põhikoolides, sihtkeeleks eesti keel. Keelekümbluse eesmärgiks on seatud head oskused nii sihtkeeles kui ka emakeeles ja võõrkeeltes.

Keelekümblusprogrammis

  • õpitakse/õpetatakse vähemalt 50% õppeainetest sihtkeeles,
  • järgitakse põhimõtet: üks õpetaja – üks keel. Sihtkeeles õpetav õpetaja valdab seda keelt  emakeelena või vähemalt C1 tasemel.
  • on lõimitud aine- ja keeleõppe kõrval tähtsal kohal õppima õppimine – nii metoodikate kui ka õppematerjali valikul;
  • keskendutakse edasiliikumisele, tagasisidestatakse järjepidevalt õppimist kui protsessi;
  • on olulisel kohal vastastikuse rikastamise põhimõte ning lõimiv ja koostöine õpe.


Eesti lasteaedades
 rakendatakse kolme keelekümbluse mudelit:

Täielik keelekümblus – rühm komplekteeritakse vene kodukeelega 5-aastastest lastest. Õppe- ja kasvatustegevused viiakse läbi vaid eesti keeles.

Osaline keelekümblus –rühm komplekteeritakse vene kodukeelega 3–4aastastest lastest. Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad rühmas nii vene kui ka eesti keeles; rühmas on õpetajatena kahe keele kandjad. Päeva ühes pooles eestikeelse õpetajaga omandatud teadmised-oskused rakendatakse päeva teises pooles venekeelse õpetaja juhitud tegevustes.

Kahesuunaline keelekümblus – rühm komplekteeritakse eesti ja vene kodukeelega 3–4aastastest lastest (mõlemat kodukeelt võrdselt). Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad rühmas nii vene kui ka eesti keeles; rühmas on õpetajatena kahe keele kandjad; Päeva ühes pooles eestikeelse õpetajaga omandatud teadmised-oskused rakendatakse päeva teises pooles venekeelse õpetaja juhitud tegevustes.

Eesti põhikoolides on levinud varase keelekümbluse mudel ja hilise keelekümbluse mudel.

Varase keelekümbluse mudeli puhul toimub õpe valdavalt eesti keeles. Vene keele kui emakeele õppega alustatakse teise klassi teisest poolaastast. Vene keele osatähtsus õppekeelena suureneb järk-järgult, kuni moodustab 6. klassis ligikaudu 40% õppekava mahust. Põhikooli lõpuks on varase keelekümbluse mudeli järgi vähemalt 60% õppest läbitud eesti keeles, s.o õppekeeleks loetakse nende õpilaste puhul eesti keel.

Hilises keelekümbluse mudelit rakendatakse põhikooli teise astme 5. või 6. klassist alates. Eestikeelse õppe mahu kujundamisel ja ainete valikul eestikeelseks õppeks juhindub kool põhikoolijärgseks õppeks vajaliku keeleoskuse saavutamise ootusest. Programmi vältel moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained vähemalt 60% õppekava mahust.

Keelekümblusprogrammi eeliseks ja tugevuseks on valikute võimalus, süsteemsus ning metoodiline ühtsus, tugivõrgustik, õppe ja tulemuste pidev seire ja teaduslik läbitöötatus.