Avatud on võimalus täiendada ja arendada ennast koolitajana – tule sisekoolitajate akadeemiasse.

Sisekoolitaja on õppeasutuse juht või õpetaja, kes on valmis oma teadmisi kolleegide ning teiste haridusvaldkonna töötajatega jagama. Sisekoolitajaks saamise eelduseks on eksperdi tasemel teadmised ja kogemused konkreetsest teemast/valdkonnast või soov eksperdi tasemele end arendada.

31. märtsini saab esitada oma kandideerimissoovi SA Innovele. Kandideerida on võimalik baas- ja kesktaseme väljaõppesse või ka meistriklassi.

Lähemalt loe SIIT.



Avatud on võimalus täiendada ja arendada ennast koolitajana – tule sisekoolitajate akadeemiasse.

Sisekoolitaja on õppeasutuse juht või õpetaja, kes on valmis oma teadmisi kolleegide ning teiste haridusvaldkonna töötajatega jagama. Sisekoolitajaks saamise eelduseks on eksperdi tasemel teadmised ja kogemused konkreetsest teemast/valdkonnast või soov eksperdi tasemele end arendada.

31. märtsini saab esitada oma kandideerimissoovi SA Innovele. Kandideerida on võimalik baas- ja kesktaseme väljaõppesse või ka meistriklassi.

Lähemalt loe SIIT.

LAK-õppe kuu kohta saab lugeda http://lak-oppe-kuu.weebly.com/
Kutsume haridusasutusi LAK-õppe kuul läbi viima ja külastama lõimimispõhimõtteid ja õpetajate koostööd tutvustavaid üleriigilisi sündmusi ja piirkondlikke üritusi, avatud uste päevi, näitusi, seminare või koolitusi.

LAK-õppes võivad sihtkeelteks (tegevuste kaudu õpitavateks keelteks) olla lisaks harjumuspärasele eesti keelele saksa keel, inglise keel, prantsuse keel, soome keel, jaapani keel, võru keel... 

LAK-õppe kuu sündmustega soovime tõsta nii pedagoogide, ametnike kui ka õpilaste ja lastevanemate teadlikkust aine- ja keeleõppe lõimimise erinevatest ja rikastavatest võimalustest. Mitmesuguste ettevõtmiste vahendusel süvenetakse LAK-õppe olemusse ja räägitakse Eesti kogemusest üleilmsel tausta.

LAK-õppe kuu sündmuste kalender külastajale ja korraldajale leiate SIIT.

Alates aastast 2010 on keelekümblusprogrammi algatusel aprillikuus keskendatud tähelepanu lõimitud aine- ja keeleõppele, et seda õppeviisi tutvustada ja väärtustada. Programmi üleriigiliste eestvedajate korraldatud nädalasündmustik kasvas kiiresti üleriigiliseks ettevõtmiseks. Oma uksed avasid keelekümbluslasteaiad ja koolid, kõrgkoolidest liitus oma õppejõududega TÜ Narva Kolledž. 2012. aastal tähtsustati dr Martin Ehala ettekande vahendusel aine- ja keeleõppe lõimimist õppes sõltumata sellest, kas tegemist on emakeeles või muus keeles õppimisega. 2016. aastast laienes tegijate ring kutseõppeasutustega. 

Innove keelekümbluskeskus kuulutab välja taotluste vastuvõtu liitumiseks keelekümblusprogrammiga. Taotlusi võetakse vastu 31. märtsini 2017.



Eesti keelekümblusprogramm ja erinevad keelekümbluse mudelid

Keelekümblus on mitmekeelsuse kujunemist toetav õppevorm, kus keeleõpe toimub nii keele- kui ka ainetundides, keskendutakse keelele, ainele ja õppimisoskustele, rakendades häid õpetamistavasid. Keelekümblusprogammi rakendatakse riiklike õppekavade alusel. Keelekümblusprogrammiga liitumine on vabatahtlik.

Eestis rakendatakse programmi enamasti vene õppekeelega lasteaedades ja põhikoolides, sihtkeeleks eesti keel. Keelekümbluse eesmärgiks on seatud head oskused nii sihtkeeles kui ka emakeeles ja võõrkeeltes.

Keelekümblusprogrammis

  • õpitakse/õpetatakse vähemalt 50% õppeainetest sihtkeeles,
  • järgitakse põhimõtet: üks õpetaja – üks keel. Sihtkeeles õpetav õpetaja valdab seda keelt  emakeelena või vähemalt C1 tasemel.
  • on lõimitud aine- ja keeleõppe kõrval tähtsal kohal õppima õppimine – nii metoodikate kui ka õppematerjali valikul;
  • keskendutakse edasiliikumisele, tagasisidestatakse järjepidevalt õppimist kui protsessi;
  • on olulisel kohal vastastikuse rikastamise põhimõte ning lõimiv ja koostöine õpe.


Eesti lasteaedades
 rakendatakse kolme keelekümbluse mudelit:

Täielik keelekümblus – rühm komplekteeritakse vene kodukeelega 5-aastastest lastest. Õppe- ja kasvatustegevused viiakse läbi vaid eesti keeles.

Osaline keelekümblus –rühm komplekteeritakse vene kodukeelega 3–4aastastest lastest. Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad rühmas nii vene kui ka eesti keeles; rühmas on õpetajatena kahe keele kandjad. Päeva ühes pooles eestikeelse õpetajaga omandatud teadmised-oskused rakendatakse päeva teises pooles venekeelse õpetaja juhitud tegevustes.

Kahesuunaline keelekümblus – rühm komplekteeritakse eesti ja vene kodukeelega 3–4aastastest lastest (mõlemat kodukeelt võrdselt). Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad rühmas nii vene kui ka eesti keeles; rühmas on õpetajatena kahe keele kandjad; Päeva ühes pooles eestikeelse õpetajaga omandatud teadmised-oskused rakendatakse päeva teises pooles venekeelse õpetaja juhitud tegevustes.

Eesti põhikoolides on levinud varase keelekümbluse mudel ja hilise keelekümbluse mudel.

Varase keelekümbluse mudeli puhul toimub õpe valdavalt eesti keeles. Vene keele kui emakeele õppega alustatakse teise klassi teisest poolaastast. Vene keele osatähtsus õppekeelena suureneb järk-järgult, kuni moodustab 6. klassis ligikaudu 40% õppekava mahust. Põhikooli lõpuks on varase keelekümbluse mudeli järgi vähemalt 60% õppest läbitud eesti keeles, s.o õppekeeleks loetakse nende õpilaste puhul eesti keel.

Hilises keelekümbluse mudelit rakendatakse põhikooli teise astme 5. või 6. klassist alates. Eestikeelse õppe mahu kujundamisel ja ainete valikul eestikeelseks õppeks juhindub kool põhikoolijärgseks õppeks vajaliku keeleoskuse saavutamise ootusest. Programmi vältel moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained vähemalt 60% õppekava mahust.

Keelekümblusprogrammi eeliseks ja tugevuseks on valikute võimalus, süsteemsus ning metoodiline ühtsus, tugivõrgustik, õppe ja tulemuste pidev seire ja teaduslik läbitöötatus.

 

SA Innove keelekümblusüksus kuulutab välja konkursi keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinnale „Keelekümblusasutus 2017“.

Keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinnaga tunnustatakse keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusi, kes on andnud märkimisväärse panuse keelekümblusprogrammi rakendamisse ja arendamisse. 

Kvaliteediauhinnale kandideerimise eeldusekson keelekümblusprogrammi rakendamine asutuses vähemalt kolm järjestikust aastat enne kandideerimisaastat. Auhinnale uuesti kandideerimise õigus on asutustel, kes said kvaliteediauhinna 2012. aastal.

Haridusasutus esitab kvaliteediauhinnale kandideerimisel:

1) vabas vormis sooviavalduse – hiljemalt 31. jaanuariks;

2) enesehinnangu asutuse tööle – hiljemalt 15. aprilliks; enesehinnangu koostab asutus „Keelekümbluskvaliteedi hindamine, enesehindamise tabel 2017“  alusel;

3) 
motivatsioonikirja – hiljemalt 15. aprilliks; kokkuvõtvad põhjendused, miks asutus peab end kvaliteediauhinna vääriliseks ja kuidas asutuses järgitakse keelekümblusprogrammi strateegiat;

4) haridusasutuse pidaja soovituse – hiljemalt 15. aprilliks; soovitus sisaldab hinnangut hallatava asutuse tugevuste ja väljapaistvalt heade näitajate kohta nii keelekümblusprogrammi rakendajana kui ka keelekümbluse põhimõtete ja heade tavade levitajana.

Haridusasutus saadab kandideerimise dokumendid keelekümbluskeskuse valdkonnajuhi Urve Rannaääre e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Keelekümblusüksus korraldab kandideerimisavalduse esitanutele 7. veebruaril 2017 seminari, et nõustada neid kandideerimisdokumentide koostamisel.

Keelekümbluse kvaliteedi hindamise dokument „Keelekümbluskvaliteedi hindamine, enesehindamise tabel 2017“

Vaata lisaks „Kvaliteediauhinna STATUUT 2017"

Keelekümblusprogrammi aastakonverents 2016 toimus 10.-11. novembril 2016 Viktoria keskuses (Keevise 6, Tallinn).

Konverentsi videoülekannet sai jälgida 10. novembril alates kella 11.00st aadressil: http://keelekumblus.publicon.ee/avaleht/

Konverentsi päevakava leiab siit.