Eestis on keelekümblusprogrammiga võimalik liituda kolmel tasandil: varase keelekümbluse puhul kahel/kolmel viimasel lasteaia-aastal või 1. klassis ning hiliskeelekümbluse korral 6. klassis (mõned koolid on alustanud ka 5. klassist). Õpilased valitakse programmi eeskätt vanemate sooviavalduste laekumise järjekorra alusel.

Lasteaias rakendatakse täielikku või osalist keelekümblust, kooliprogrammides on sihiks seatud täielik keelekümblus. Varase täieliku keelekümbluse programmis õpetatakse alguses kõiki õppeaineid täielikult eesti keeles. Vene keele kui emakeele õppega võib alustada esimese klassi teisest poolaastast, kui lapsed on keelekümblusega alustanud juba lasteaias. Muudel juhtudel on soovitav vene keele õppe algus lükata teise klassi teise poolaastasse. Vene keele osatähtsus õppekeelena suureneb järk-järgult, kuni moodustab 6. klassis 44%. Kuuendal õppeaastal toimub 44% õppest eesti ja 44% vene keeles, 12% õppest aga kolmandas keeles.

Hiliskeelekümbluse korral on 5. või 6. klass üleminekuaste, kus üksnes 33% õppest on eesti keeles. Järgmistes klassides suureneb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 76%ni õppekavast, ülejäänud 24% õppest hõlmavad vene keel kui emakeel ja võõrkeel. 9. klassis moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained 60% õppekava mahust.

 Keelekümblusprogrammiga on liitunud 36 kooli ja 55 lasteaeda.

Programmiga liitunud asutused:

2013 on alustatud ettevalmistustöödega kahesuunalise keelekümbluse mudeli rakendamiseks.

Varajane mitmekeelsus kogub Euroopas populaarsust. Mis puudutab Eestit, siis peavad vene õppekeelega lasteasutused tagama lastele eesti keele õppe neljandast eluaastast. Selleks, et pakkuda samasuguseid võimalusi ka eesti kodukeelega lastele, otsustati ellu kutsuda kahesuunalise keelekümbluse programm. Kahesuunaline keelekümblus toimub rühmas, kus on võrdselt eesti ja vene kodukeelega lapsi. Pool päeva käib ühe õpetajaga õppe- ja mänguline tegevus eesti keeles ja teine pool päevast teise õpetajaga vene keeles. Ühe õpetaja jagatud teadmised saavad ka teise õpetajaga teises keeles korratud, kuid erinevate tegevuste abil. Mängides suhtleb laps endale sobivas keeles. Iga päev kindlaks määratud ajal tegelevad mõlemad õpetajad lastega korraga. Nii saavad lapsed harjutada mõlemas keeles rääkimist ja ühelt keelelt teisele ümberlülitumist. Kahesuunalise keelekümbluse programmiga on liitunud viis kohalikku omavalitsust (Tapa, Tartu, Pärnu, Tallinna ja Kunda) kuue lasteasutusega. Uue programmi jätkusuutlikkuse tagamiseks valisid kohalikud omavalitsused ka koolid, mis on valmis vastu võtma kahesuunalise keelekümbluse programmis osalenud lapsed, et võimaldada neil jätkata õpinguid kahes keeles.

Esimesed kahesuunalise keelekümbluse rühmad lasteasutustes avatakse 2015. aasta septembris.

 Lingid artiklitest, mis kajastavad üleriigiliselt meie uut kk-mudelit:
1. Õpetajate Leht (12.06.2016)

2. Õpetajate Leht (23.10.2016)

3. Õpetajate Leht (27.11.2016)

4. Eesti Päevaleht (24. 11. 2015)

5. Eesti Päevaleht (25.10.2013)