Korduma kippuvad küsimused

Mis on keelekümblus?

Keelekümblusprogrammis õpitakse vähemalt 50% ainetest sihtkeeles (käesoleval juhul eesti keeles). Metoodika võimaldab lapsel omandada eesti keel kõrgel tasemel, sealjuures kahjustamata tema emakeelt.

Keelekümblusõppe olemuslikeks joonteks on  üks õpetaja – üks keel ning lõimitud ja koostöine õpe. Lõimitud ja koostöises õppes

  • on õppima õppimine tähtsal kohal nii metoodikate kui ka õppematerjali valikul;
  • keeleõpet toetatakse kõigi ainete tundides;
  • kasutatakse ulatuslikult teema- ja projektiõpet;
  • ainesisu (nt geograafia, ajalugu) omandamist toetatakse keeletundides;
  • on olulisel kohal vastastikuse rikastamise põhimõte;
  • tagasisidestatakse järjepidevalt õppimist kui protsessi.

Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Vene keele kui emakeele õppega võib alustada esimese klassi teisest poolaastast, kui lapsed on keelekümblusega alustanud juba lasteaias. Muudel juhtudel on soovitav vene keele õppe algus lükata teise klassi teise poolaastasse.. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal. Viiendas klassis langeb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 50%ni. Kui välja arvata võõrkeel, on eesti ja vene keeles õpitavate ainete maht sama.

Lasteaias rakendatakse ka osalise keelekümbluse programmi alates 4. eluaastast: kolme lasteaia-aasta jooksul, programmi algusest kuni lõpuni, on kasutusel kaks õppekeelt, nii emakeel kui ka sihtkeel. Tegevused toimuvad ühtse tegevuskava alusel ühel päevapoolel eest ja teisel päevapoolel vene keeles.

Hilise keelekümbluse puhul on viies-kuues klass keelekümblusprogrammiks ettevalmistav aasta, kus suureneb eesti keele ja eesti keeles õpitavate ainete mahtiga äev kahe tunnini. Järgmistes klassides tõuseb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 76%ni õppekavast. Säilib vene keele kui emakeele ja võõrkeele õpe.

Milline on keelekümbluse ajalugu?

Teise keele kümblusprogrammid võeti algselt kasutusele 1965.aastal Kanadas Montrealis. Eesmärgiks oli luua valdavalt prantsuskeelses Quebecis elavaile inglise keelt kõnelevaile õpilastele võimalus omandada Quebeci ainuke ametlik keel - prantsuse keel.

Kanadas on keelekümblusklassid laialt levinud ja end õigustanud. Keelekümblusprogrammid on Kanadas väga edukad ja praeguseks õpib neis klassides ligi 300 000 õpilast. Toetudes Kanada kogemustele, on seda metoodikat rakendatud mitmetes riikides, sealhulgas Soomes, Jaapanis, Austraalias, Hispaanias ja Ameerika Ühendriikides.

Millist keelekümblusprogrammi rakendatakse Eestis?

Eestis rakendatav keelekümblusprogramm on olemuselt rikastav – selle eesmärk on anda õpilasele nii emakeele kui ka eesti keele funktsionaalne oskus. Sealjuures omandatakse heatasemelised oskused ka kolmandas keeles.

Eesti keelekümblusprogrammid on välja töötatud Kanada ja Soome toetusel. Varase täieliku keelekümbluse metoodikal põhinevad klassid alustasid 2000. aastal tööd Tallinnas, Kohtla-Järvel,  ja Narvas. Varase täieliku keelekümbluse lasteaiaprogrammi rühmad moodustati 2003.a üheksas lasteaias – Tallinnas, Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Narvas. Hiliskeelekümblusmetoodikat hakati rakendama 2003.a septembris Tallinnas, Tapal ja Narvas.

Kavas on lasteaiaprogrammi võimalusi laiendada kahesuunalise keelekümblusega.

Keelekümblusõpetajad on saanud keelekümblusspetsiifilist koolitust, on loodud keelekümblusspetsiifilised õppekava ja õppematerjalid.

Mis on Eesti keelekümblusprogrammi üldeesmärgid?

Need on:

  • eesti keele kõrge funktsionaalne oskus (lugemisel, kirjutamisel, rääkimisel, kuuldust arusaamisel);
  • vene keele valdamine eakohasel tasemel;
  • klassile vastav edasijõudmine muudes õppeainetes, näiteks matemaatikas;
  • eesti ja vene kultuuride mõistmine ning väärtustamine;
  • kolmanda keele hea oskus.

Kas eesti keele kümblusprogramm on kõigi jaoks?

Keelekümblusklassis saavad õppida erineva võimekusega lapsed. Kui laps õpib kolmedele tavaklassis, siis õpib ta kolmedele ka keelekümblusklassis, kuid lisaks võrdsetele teadmistele kõigis õppeainetes, omandab ta kõrgel tasemel teise keele. Uurimused on näidanud, et teise keele omandamine ei pärsi üldist õppeedukust.

Varases keelekümblusprogrammis õppima asuvatele lastele ei korraldata katseid. Õpilastega vesteldakse eelnevalt tema emakeeles (antud juhul vene keeles).

Hiliskeelekümblusprogrammi astuda soovijail peaks olema eesti keele hinne enne keelekümblusklassi astumist vähemalt 3. Õpilane peaks olema programmi suhtes positiivselt meelestatud ja valmis selleks väljakutseks.

Kas kümblemine toimub teiste õppeainete arvelt?

Lapsed õpivad kõiki õppeaineid võrdselt tavakooli õpilastega.

Erinevalt tavakoolist, ei õpita keelekümblusklassis keelt lihtsalt ühe õppeainena, vaid keelt omandatakse suhtlussituatsioonis, õppides teisi õppeaineid (matemaatika, loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks.

Kas keelekümblusklassis õppiva lapse vanem peab valdama eesti keelt?

Lapsevanemad ei pea valdama eesti keelt.

Varase keelekümbluse puhul on väga oluline regulaarselt vestelda ja lugeda lapsele tema emakeeles. Lapsevanema toetus avaldub igapäevastes vestlustes koolis toimuva üle ja oma lapse innustamises. Oluline on külastada lapsega eestikeelseid kultuuri- ja spordiüritusi ning võimaldada lapsel vaadata eestikeelseid telesaateid.

Mida EI peaks lapsevanem tegema?

Lapsevanem ei peaks kodus lapsele eesti keelt õpetama.
Lapsevanem ei tohiks päeval läbivõetud materjali õhtul vene keeles üle õpetada.
Lapsevanem ei tohiks nõuda lapselt sõna-sõnalist eestikeelse või venekeelse õppematerjali tõlkimist teise keelde.