Õppekirjanduse koostamise kriteeriumid

Sissejuhatus/põhimõtted

Õpiku koostamisel peetakse silmas tema vastavust riikliku õppekava aineloendile, sisule ja ülesannetele, kooskõla hariduslike ja kasvatuslike eesmärkidega. Õpik peegeldab sõnavara ja teemasid integreeritult ning on abiks mitmekesise õppeprotsessi kujundamisel. Õpikud on koostatud kindla õpiastme aine/ainete või kursuse/kursuste tarvis ja kuuluvad selle põhiõppematerjali hulka.

Esimeses klassis on rõhk integreeeritud õpikute koostamisel. Alates teisest klassist on õpikud ainekesksemad. Aine on õpikus esitatud süsteemselt ning kindlale õpilasrühmale orienteeritult. Õpik on suunatud õpilasele, mitte õpetajale ning lähtub õpilase kogemustest. Õppevara on õpetaja toetamiseks, mitte kammitsemiseks. Õpetaja otsustada on, mil määral ja kuidas ta õpikut kasutab.

Kõik õpikud peavad järkjärgult ka õpilaste keelelisi oskusi arendama nii, et õpilased suudaksid fakte ja kogemusi mõista, korrastada, neile tähendust anda, neid mõtestada ning oma teadmisi ja arusaamu efektiivselt kõnes kui kirjas teisteni viia.

Õpik ei piirdu ainult info edastamisega, vaid peab aitama edendada kriitilist ja loovmõtlemist. Samas peab ta aitama õpilasel tunnistada oma mõttetegevuse piire ning toetuma sotsiaalsetes situatsioonides vastastikusele mõistmisele, et anda oma panus ühiste lahenduste leidmisse.

Õpik aitab innustada õpihimu, et laps teaks/tajuks millal kahelda, küsida, millal ja millist lisateavet ta vajab. Õpik toetab info leidmisel ja korrastamisel, aitab õpilasel genereerida ning hinnata igapäevaste perekondlike ja ühiskondlike probleemide lahedamise alternatiive. Õpik peaks aitama õpilasel siduda uut infot juba olemasolevate teadmistega.

Õpik peab toetma kaastundliku, õiglase ja ausameelse inimese arengut nii, et õpilasest saaks oma positiivse panuse andja ühiskonnas nii indiviidina kui ka rühmaliikmena. Õppematerjal saab suunata õpilast teisi inimesi kohtlema lugupidamise ja austusega nii, et tema tegutsemine peegeldaks haritud, ratsionaalse ja osavõtliku vastutuse taju.

Õpik suunab õpilast kasutama infot vastavalt vajadusele, otsima ja proovima loomingulisi lahendusi ning pakub õpilasele võimalusi oma tulemusi hinnata. Õpikutes esitatud ülesanded peaksid toetama õpiprotsessi ning innustama õpilast iseseisvusale õppimisele.

Õpikute sisu ja illustratsioonid peavad olema vabad tendentslikkusest ja stereotüüpidest, mis õhutavad soolisi, rahvuslikke, kultuurilisi või rassilisi eelarvamusi. Nende stereotüüpide kujunemise vältimiseks peavad ameteile, sotsiaalsetele kihtidele ja majandusele osutavad näited olema hoolikalt valitud.

On oluline, et õpikud suunaks õpilast mõistma, milline on tema roll kodus ja kollektiivis. Samm sammult peab õpik andma õpilasele võimaluse end tunnetada riigi, Euroopa ja maailmakodanikuna.

1. Tehnilised aspektid

Õppematerjalides peab tekst vastama haridusministeeriumi poolt välja antud tehnilistele nõuetele sh. olema piisavalt suur, et laps haaraks seda.

Rõhumarke tekstides ei kasutata.

Õpikutes ei ole sõnastikke - kasutatakse sõnade nimistut, sünonüümide nimistut jne.

Esimese klassi esimesel poolaastal kasutatakse joonistähti (A,B,C).

Alates esimese klassi teisest poolaastast minnakse üle kirjatähtedele (a,b,c).

Kujundusstiil ja värvivalik vastaslehtedel peavad omavahel kooskõlas olema

Erinevat värvi pinnad ega śrift ei tohi olla liialt väikesed, kuna trükimasinad ei pruugi neid fikseerida. Kunstnikel peaks soovitama mitte kasutada fluorestseeruvaid värve, kuna neid ei ole võimalik trükis täpselt reprodutseerida.

2. Keskkond

Transpordi puhul on hea juhtida tähelepanu loodusvarade kaitsele mõistliku tarbimise kaudu. Kujutada tuleks ühiskondlikku transporti, mitte suuri autosid, eriti kui neid kasutab ainult üks inimene.

Tuleks kujutada inimesi, kes kõnnivad sihtpunktini ja tagasi jala, või sõidavad jalgrattaga, mis ei ole ainult meeldiv, vaid ka energiat säästev transpordivahend.

Inimesi ja inimeste gruppe peaks kujutama oludes, mis on lähedased keskmisele elustandardile. Ainestik ja illustratsioonid ei tohiks esile tuua asju, mis annavad tunnistust erilisest jõukusest (luksusjahid, eralennukid, hinnalised juveelid).

Samas tuleb arvestada üldistehnilise arenguga ning katsuda arvestada ennustatavate trendidega, n interneti ja teiste telekommunikatsioonivahendite jätkuv suurenev osatähtsus.

Keskkond ja inimtegevus peaks respekteerima taime kui elusolendit, sõltumata sellest, kas ta kasvab looduses või on inimese istutatud, ning kaitsma kodu- ja metsloomi. Ohustatud liikide kaitseks ettenähtud abinõudega tuleb kursis olla.

Ümbruskonda või linnaelu kujutades peaks vältima "prügikasti-sündroomi". Keskkonda ei tasu idealiseerida või ilustada, olgu tegemist linna-, aguli- või maaeluga; erinevate keskkondade kirjeldamisel peaks valitsema tasakaal.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et linna näidataks tervisliku, inimsõbraliku ümbruskonnana nii lastele kui täiskasvanutele.

Tänapäevane rõhuasetus tarbimise vähendamisele, korduvkasutamisele ja jääkide ümbertöötlemisele peaks igal sobival juhul leidma kajastust nii sõnas kui pildis.

3. Sotsiaalsed küsimused

A. Eakad inimesed

Eakaid naisi ja mehi peaks kujutama väärikatena ja heaolus. Nad ei tohiks alati olla vanamoodsalt riides.

Keskealisi ja eakaid inimesi peaks kujutama koos noorematega. Kui kujutatakse gruppi inimesi, ei tohiks see alati koosneda ainult üheealistest.

Vältima peaks stereotüüpide domineerimist nagu näiteks hallid juuksed, juuksekrunnid, kepid, traatraamidega prillid, kiiktoolid.

Eakad inimesed ei ole alati pensionärid. Samas võivad nii eakad inimesed kui pensionärid tegeleda paljude asjadega, mis on kasulikud nende positiivsele enesehinnangule ja ühiskonnale.

B. Füüsilise puudega inimesed

Füüsilise puudega inimesed peaksid kuuluma kujutatava grupi hulka tavapärases tegevuses, nagu ka ainestik, mis käsitleb nende elu-olu ja saavutusi. Neid peaks nägema ka juhi rollis.

Füüsilise puudega lapsi ja täiskasvanuid peaks kujutama erinevates ümbruskondades ja suhtlemas teiste inimestega.

Kujutamist väärib puudega inimeste hakkamasaamine igapäevase eluga, kohanemine ümbritsevate oludega, mis omakorda juhib tähelepanu nende erivajadustele (näiteks inimesed, kes kasutavad ratastooli).

C. Vähemusgrupid

Fotod ja joonistused peavad edasi andma maa etnilist mitmekesisust.

Vähemusgruppe peab kujutama nii, et oleks näha, et nad omavad enamusega võrdset sotsiaalset staatust.

Tegelaste nimed ja karakterid peaksid peegeldama kultuurilise tausta mitmekesisust ning ühiskonna avatust.

Illustratsioonide puhul peab silmas pidama, et etnilise grupi liikmed ei ole füüsiliselt sarnased, vaid välimuselt vägagi erinevad. Portreed peaksid olema realistlikud ja äratuntavad ükskõik millise rahvusgrupi puhul, on siis tegu korealaste, grusiinide, aserite, uzbekkide või tatarlastega.

Liialdusi, mis tavaliselt viivad välimuse moonutamiseni, tuleb vältida. Eripäraseid jooni, nagu näiteks aasialaste silmad, tuleb kujutada realistlikult ja tähelepanuga.

Kujutatu peaks toetama kõigi ea- ja rahvusrühmade positiivset enesehinnangut. Liidriroll erinevates tegevustes ja ametites peaks olema võrdselt jaotatud erinevate rahvuste vahel.

Etniliste gruppide nahavärvi puhul peab kunstnik kontrollima, et nahavärv oleks täpselt trükitud ja korduvalt esinevate tegelaskujude puhul alati sama. Erinevat nahavärvust võib esineda ka ühe perekonna liikmetel.

Must-valgetel joonistustel võib naha toone mitte näidata, kui joone abil on selgesti edasi antud rahvusgrupile iseloomulikud jooned.

Erinevate soengustiilide kujutamisel tuleb tähele panna, et kujutatu oleks realistlik, mitte liialt moekas või pealetükkiv.

Stereotüüpseid foone, mis kujutavad mineviku sotsiaal-majanduslikku olukorda või vihjavad sellele, tuleks vältida, välja arvatud ajaloolises kontekstis.

Etnilise rühma kultuurilist panust ja talle ainuomast elulaadi (näiteks rändavad mustlased) peaks näitama positiivses valguses, s.o. kultuuriliselt vastuvõetaval moel.

D: Sugude võrdsus

Õppematerjalid peaksid peegeldama tasakaalu meeste/poiste ja naiste/tüdrukute vahel nii aktiivsetes rollides kui erinevates vanuserühmades. Suhe 50:50 peaks kehtima nii sisu kui illustratsioonide puhul.

Mõlemat sugupoolt peaks näitama erinevate, iseseisvate tegevuste juures, samuti liidrirollis.

Kodustes oludes, majapidamistöid tegemas või lastega tegelemas peaks kujutatama võrdselt nii mehi kui naisi. Võimalust positiivselt kujutada üksikvanemat ei tohiks alahinnata.

Kui kujutatakse hulka inimesi, peaks arvestama, et tegelikkuses on osa naisi meestest pikemad.

Naisi peaks näitama sama otsustusvõimelistena ja vaimselt tugevatena kui mehi, nii et ka nemad võiksid olla lapsele eeskujuks. Samas peaks mehi vahetevahel kujutama ka hoolitseja ja kaitsja rollis. Tunnustus tööl käivatele emadele ja kodustele isadele võiks olla märgatav nii tekstis kui pildis.

Sõnu, mis näitavad isiku sugu, tuleks vältida (eesistuja, mitte esimees, lennusaatja, mitte stjuuardess; näitleja, mitte näitlejanna; postiljon, mitte postimees).

Laste mänge kujutades tuleks silmas pidada, et poisid ei mängiks ainult traditsiooniliselt "poiste" ja tüdrukud nii-öelda "tüdrukute" mänguasjadega.

Tuleks vältida lapsepõlve stereotüüpe: tüdrukurüblik, memmepoeg, riiukukk, müürill jne.

Kõikvõimalikke tundeid nagu hirm, õud, ängistus, viha, kurbus, kiindumus, julgus, leebus, või õrnus kujutades ei tohiks unustada, et neid tunnevad kõik inimesed soole vaatamata.

Kirjeldama peaks tõelist sõprust sugude vahel.

Naised, ükskõik mis rassi nad esindavad, peaksid olema kaasa haaratud sündmuste ja taotluste peavoolu, toimugu tegevus minevikus või olevikus. Nad ei tohiks mõjuda juhuslike pealtvaatajatena või ainult vaadatuna meeste vaatepunktist.

E. Üldsotsiaalsed põhimõtted

Riietus peab olema asjakohane, vastama kujutatavale olukorrale või tegevusele.

Illustratsioonid püsivad kauem ajakohased, kui neil ei kujutata hetkemoodi, kuigi see võibolla levinud küllalt suure grupi inimeste hulgas.

Kõiki keetvaid ja koristavaid naisi ei ole vältimatu kujutada põll ees, samas võib põll olla ajuti väga sobilik riideese.

Tuleks vältida leopardinahast, elevandiluust ja teistest hääbumisohusolevatest liikidest tehtud ehteid, riideid jne.

Vägivalda ja relvi ei tohiks kujutada mingil moel. Kui jutustuses on vägivaldseid episoode, ei tohi neid kujutavad illustratsioonid olla tähelepanu keskpunktiks.

Lipu liigset kasutamist tuleks vältida.

Avaliku elu tegelaste fotod peavad olema heatahtlikud ja mitte kajastama autori isiklikku suhtumist. Vananenud fotosid praegu tuntud inimestest tuleks võimaluse korral vältida, samuti materjale ühe hetke kuulsustest.

Ausa karjääri väärikust ja tähtsust nii teeninduses, kaubanduses, äris kui muudel aladel peaks näitama nii sisus kui illustratsioonidel.

Arutelu või pildimaterjali korral, mis käsitleb religiooni või kirikuid, tuleks mainida levinumaid usundeid. Arvamusteavaldustest usuküsimustes, eriti usku teotavatest, peab hoiduma.

Nii tekst kui illustratsioonid ei tohi sisaldada materjali, mis võiks vihjata satanistlikele või "musta maagia" rituaalidele.

5. Nõuded illustratsioonidele

A. Inimesed

Rakurss: Moonutavat perspektiivi võib kasutada teatraalse kujundusvõttena, et paremini edasi anda sündmustikku ja meeleolu, seejuures peab jälgima, et kujutatu oleks arusaadav ja üheselt mõistetav.

Grotesk: Iseloomulike näojoonte karikeerimist individuaalsuse rõhutamiseks (suur nina, suured kõrvad, etteulatuvad hambad, paksud huuled) ei saa lubada, näojooned tuleb täpselt ja selgesti edasi anda.

Liialdatud perspektiivi, mis muudab inimesed groteskseteks, tuleks vältida.

B. Keskkonna kujutamine

Elukeskkonna ja taustade kujutamisel peaks kajastatama mitmekesist arhitektuuri maa erinevates regioonides.

Illustratsioonidel peaks olema kujutatud erinevat tüüpi, korras hoitud elamud, vältida tuleks liigse jõukuse või vaesuse kujutamist.

Piltidel peaks olema erinevaid ehitisi: linnamaju, ridamaju, eramuid ja kõrghooneid.

Võimaluse korral tuleks taustal kujutada nii linna- kui maaolusid.

Sobival juhul peaks kujutama erinevaid ühiskondlikke hooneid.

Telefoninumbrid, mida on joonistel kujutatud, peaksid algama numbritega (555 või mõne muu mitte kasutusel oleva numbrite kombinatsiooniga.)

C. Tabud kunstis

Anatoomilisi ebatäpsusi tuleks vältida. Aasialaste silmi ei tohi joonistada piludena, ühe viltuse joonega. Silmad ja silmalaud peavad olema korrektselt välja joonistatud.

Kaubamärke ja muid detaile, mis võiksid mõjuda reklaamina või mõnd toodet soovitavana, tuleb vältida.

Suitsetamist, alkoholi tarvitamist ja narkomaaniat ei peaks kujutama; samuti nendele tegevustele viitavaid esemeid.

Illustratsioonidel ei peaks kujutama nn. "rämpstoitu", s.o. popkorn, kompvekid, friikartulid ja muu mittetoitev söök.

Vägivallaakte, mis on suunatud inimeste või loomade vastu, ei tohi illustreerida. Juhuslikku vägivalda, kui see on süźee kohalt möödapääsmatu, võib kujutada, kuid mitte liialt elavalt.

Koomiliste situatsioonide ja farsside puhul tuleb jälgida, et tegelaskujude suhtes ei käitutaks jõhkralt ja vägivaldselt.

Grafitit mitte kajastada.